Kui mitmes sõnas on eesti keeles ji? Keelevara
Avalehekülg > Mida pakume > Teosed > Eesti keele käsiraamat
Keelevarast Mida pakume? Hinnakiri Registreeri Telli Uudised Ettepanekud
Sõnaraamatud ja leksikonid : Paketid : Tulekul : Millist paketti valida?

Eesti keele käsiraamat

Parim praktiline abivahend kirjakeele kasutajale. Kirjutatud keskharidusega eestlase jaoks. On kooskõlas "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" normidega ja teadusliku "Eesti keele grammatika" (II köide 1993 ja I köide 1995) seisukohtadega. Asendab varasemat J. Valgma ja N. Remmeli "Eesti keele grammatikat" (1. tr 1968, 2. tr 1970).

Annab ühtaegu nii üldharivaid süsteemseid teadmisi eesti kirjakeele ehituse kohta kui ka praktilisi juhtnööre kirjakeele korrektseks kasutamiseks.

Sissejuhatus kirjeldab kokkuvõtlikult eesti keele päritolu, kirjakeelt ja murdeid, keele uurimise ja arendamise ajalugu, keele tasandeid ning keeleteaduse harusid.

Ortograafia peatükis on eesti keele häälikute ja foneemide käsitlus, õigekirja põhimõtted, täheortograafia, suure algustähe kasutamine, kokku- ja lahkukirjutamine, lühendamine, numbrite kirjutamine ja kirjavahemärgistus.

Morfoloogia peatükk käsitleb sõnaliike, vormiõpetuse põhimõisteid, tüvevaheldusi, morfoloogilisi kategooriaid ja muuttüüpe. See on abiks käänamisel, pööramisel ja võrdlusastmete moodustamisel.

Sõnamoodustuse peatükk annab ülevaate tuletusest ja sõnaliitmisest. Kasutamisel Tuleks arvestada, et materjali esmane jaotus on sõnaliigiti ja edasi juba sõnaliigi sees, nt nimisõnade liited, nende kasutamine ja liitsõnad.

Süntaksi peatükis on lause ehitust kirjeldatud lauseliikmete kaupa: öeldis, alus, sihitis, öeldistäide, määrus, üldlaiend ja sidend. Samas osas on veel lausetüübid suhtluseesmärgi järgi, lünk- ja vaeglause, koondlause ning lause sõnajärg. Peatüki teine pool käsitleb lause moodustajate ehitust.

Fraasi käsitluses on kesksed nimisõnafraas (selle alt leiab ka täiendi ja lisandi) ning hulgafraas. Järgneb ülevaade osalausetest, lauselühendeist ja nominalisatsioonidest.

Leksikoloogia peatükk on eelkäijatega võrreldes esimest korda nii ulatuslik. Selles on ülevaade põhimõistetest, sõnavara jagunemisest mitmesuguste tunnuste järgi, leksikaalseist suhteist, aga ka leksikoloogia harudest - sõnasemantikast, fraseoloogiast, etümoloogiast, onomastikast, sõnavarastatistikast ja leksikograafiast.

Paberil on 2000. aastal ilmunud teine, täiendatud trükk.

Käsiraamatu autorid on Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased.

Bibliograafiline kirje:

Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 1997.

©2004 - 2009 Keelevara OÜ